Keskkonnasõbralikud valikud

Uurime parimaid viise, kuidas anda oma panus meid ümbritseva keskkonna hüvanguks.

ABC: kuidas tekitada vähem prügi kui keskmine eestlane?

veebr. 25, 2019

Autor: Liisa Aavik (Suletudring)

Keskmine eestlane tekitab aastas 291 kg prügi. Soovid olla naabrist parem? Oled õiges kohas. Jagan nippe, kuidas tekitada oluliselt vähem prügi, kasvõi ainult liitrine purgitäis aastas.

1. Alusta ebavajalikust keeldumisega

Kõige lihtsam on mitte tuua ega vastu võtta koju kaasa seda, mida sa tegelikult ei vaja.

  • Loobu Omniva kodulehel reklaampostist ning telli postkastile vastav kleebis. Poodide sooduspakkumisi saab vaadata ka internetist.
  • Võta end maha e-reklaami nimekirjadest. Kirjade lõpus on tavaliselt nupp, mille abil saad reklaamile “head aega” öelda. Kui sa ei tea, millised uued tooted on saadaval, ei saa ka õhust nende järele vajadust tekkida. Kui päris vajadus tekib, siis leiab internetist lihtsalt soodushinnaga teenuseid ja tooteid. Juuksurilõikuse jaoks googeldan alati enne oma lemmiksalongi sooduspakkumist.
  • Ära võta vastu tarbetut nänni, nt kümnendat helkurit, plastpastakat või visiitkaarti. Kirjuta visiitkaardil olevad andmed parem telefoni ning lisa inimene LinkedInis või Facebookis sõbraks. Kõik visiitkaardid, mis vastu olen võtnud, on lõpetanud mõni aasta hiljem kasutult prügikastis.
  • “Palun üks x jook ilma x-ita!” Keeldu jooki tellides kõrrest, suhkrupakist ja salvrätikutest. Muide, osta julgelt kohvijook enda termosesse. Mitmed kohad müüvad oma termosesse jooki soodsamalt.
  • Informeeri oma külalisi. Külalisi oodates informeeri neid oma elustiilist ja suuna neid vajadusel tooma külakosti, mis seda toetaks. Kui tegu on sünnipäevaga, siis mina ütlen alati, et kõige tähtsam on, et külaline jõuaks kohale ja kingitus pole tähtis. Enamik mu sõpru on ikkagi tudengid. Siiski, keegi ei lepi tavaliselt sellega, et “mul pole midagi vaja”. Sellisel juhul on vahva küsida näiteks MTÜ Mondo heateokingitusi või tuge mõne oma jäätmeteta elustiili eesmärgi saavutamisel. Inimestel on niigi kiired elud ja nad on konkreetsete suuniste eest tänulikud, sest ei pea kingituste üle pead murdma hakkama.
  • Osta pakendivabalt. Pakendivaba ostmine on väga lihtne, kui tead, kust osta. Eestis on kaardistatud lausa 64 kohta, kus midagi pakendivabalt osta saab. Olen kahes videos näidanud, kuidas pakendivabalt osta nii Tallinnas kui ka Tartus. Kuidas edasi?
    – Keeldu poes ühekordsetest ostukottidest ja võimalusel tšekkidest.
    – Meie koostasime varem elukaaslasega oma nädalamenüü veebilehel Eat This Much. Praegu kasutame kodus      olemasoleva toiduga sobivate retseptide leidmiseks Yummlyt, aga palju on retsepte on nendetagi mälus paika loksunud.
    – Varem tellisime FreshGo-st kulleriga nädala jagu puu- ja juurvilju. Need tulid pappkastis, mille saime järgmisel korral tagastada. Kahjuks pani FreshGo poe kinni ning nüüd käime jala ühe korraliku käigu kodupoes.
    – Liha, kala, saia-leiva, piimatooted (välja arvatud taimne pakendatud piim) ja maitsetaimed ostan korra nädalas turult ja Juustukuningatest oma purkidesse, mesilasvahast säileriidesse ja karpidesse. Kuivained soetan Biomarketist oma kotikestesse. Pähklid ja kuivatatud puuviljad ostan korra kuus suuremas koguses tavalisest Rimi või Coopi kauplusest. Lahtist tualettpaberit ostan samuti pikema perioodi peale. Mul kulub nädalas umbes tund ostude tegemiseks. Küsimus on seega ette planeerimises. Kui hakkaksin iga päev mõistatama, et mida nüüd täna süüa võiks, kuluks ostmiseks oluliselt rohkem aega, raha ja energiat.

2. Vabane asjadest, mida ei vaja. 
Kui hoiad oma kodus asju, mida sa päriselt vajad, hoolitsed nende eest paremini. Asjad, mida sa enam ei vaja, võid viia uuskasutuskeskustesse, kust saavad neile uue elu ja kodu anda inimesed, kes neid päriselt vajavad. Nii ei pea ka need inimesed tarbima uusi ressursse. Ja mis kõige toredam? Kui sul on vähem asju, kulub ka koristamisele vähem aega.

  • Mõtle, kas ese on hoolitsust väärt? Arvutasin välja, et kui hoian oma riiulil kahte värvilist ilupudelit, siis aeg, mis ainult nende asjade ilusana hoidmisele aastas kulutaksin, on 22 min – ainult nendele kahele esemele! Kui hoiaksin neid koguaeg ideaalses korras, kulutaksin nädalas 15 sekundit, et neilt tolmu pühkida. Peaksin tolmuharjaga ka pudeli seest läbi käima. Lisaks tuleks vähemalt kaks-kolm korda aastas mõlemat pudelit pudeliharjaga pesta, kuivatada ja riiulile tagasi panna. Sellele kulub kümme minutit aastas. Kui küsisin endalt, kas need asjad on väärt aega, mis nende eest hoolitsemisele kulutan, läksid need otsejoones klaastaara kasti.
  • Hoia toanurgas kasti, kuhu saad jooksvalt panna asju, mida enam ei vaja. Kodus liikudes märkad kindlasti miskit, mis sind ei teeni. Nii on pidevalt võimalik suunata oma kraami taaskasutusse või sõpradele kasutamiseks. Viimased esemed, mis äraandmisele määrasin, olid pooltühi silmalainer ja nelja lauvärviga komplekt. Annan need mängimiseks lastele, kes armastavad näomaalinguid teha.
  • Kui on aega suurpuhastuseks, tutvu KonMari kodukorrastusmeetodiga. Selle meetodi eesmärk on oma kodu korrastada nõnda, et seda ei oleks vaja enam üldse uuesti teha. Küll aga peab selleks protsessiks varuma pikema perioodi. Korrastamine ei toimu mitte asukoha, vaid kategooria kaupa. Alustatakse vähem emotsionaalsete kategooriatega ja viimaseks jäetakse mälestusesemed. Riiete puhul tuuakse kõik enda riided kokku toa keskele. Iga ese võetakse kätte ja hinnatakse, kas see tekitab rõõmu. Rõõm tähendab ka seda, kuivõrd miski inimest teenib. Rõõmu tekitavad esemed jäetakse alles ning teistega jäetakse hüvasti. Selle meetodi kohta võib rohkem lugeda Marie Kondo raamatust “Jaapani korrastuskunst: korrastamise elumuutev vägi”.
  • Tutvu erinevate võimalustega kraami ära anda. Ka kõige veidramaid esemeid võib kellelgi vaja olla. Korralikke asju saab pakkuda Facebooki grupis “Tasuta kraam”. Postimehes kirjutasin kunagi artikli 20+ kohast, kuhu viia oma asjad, mida keegi teine võib vajada. Seal on kõik oluline info, mis mul õnnestus kokku koguda. Lisaks on olemas “Prügi aardeks taaskasutus” grupid Tartus, Tallinnas, Saaremaal ja Rakveres. Kaks neist lõin ise kaaslastega kahe peale ning võid julgelt oma linnas nende eeskujul ka ühe sellise grupi algatada. Toidujääke jagatakse Tartu ja Tallinna “Foodsharing” gruppides.

3. Vaheta ühekordne välja korduskasutatava vastu
Meil on meeles hambaid pesta. Samamoodi võiks poodi minnes meeles olla, et seal on vaja poekotti. Võiks olla meeles, et kui oled pikemalt väljas, siis on vaja juua jne. Ühekordse asendamine korduskasutatavaga on lihtne.

  • Vaata, millised korduskasutatavad asjad juba kodus olemas on. Jäätmeteta elustiil ei pea olema selline nagu ajakirjakaanel. Minul olid termosed, riidest poekotid ja plastkarbid juba olemas, kuid ma lihtsalt ei kasutanud neid piisavalt. Võib-olla on esivanematest alles isegi korduskasutatav raseerija või täitesulepea?
  • Asenda asju järk-järgult. Muidugi võib kõik ühekordsed hügieenitarbed juba täna kodutute või naiste varjupaika viia. Siiski on tõenäoline, et kui asendaksid kohe kõik ühekordse korduskasutatava alternatiiviga, jääb alles ebamõistlikult vähe raha.
  • Lihtsad asendused ühekordsetele toodetele:
    – Ühekordsed veepudelid ja kohvitopsid → Kleankanteen termos
    – Kilekott → Korduskasutatav kott
    – Õhuke kilekott →  (a) kardinariidest või linasest ise õmmeldud kott (b) tavapoest ostetud polüesterkott (c) Mari Upcycle Studio     kardinariidest või Pirtspeki linasest kotid. Kasutan polüesterkotti, millega ei saa aga osta nt lahtiseid kaerahelbeid, sest puru tuleb läbi. Linane on parem, sest sünteetilisi materjale pestes eraldub kahjuks veeteedesse mikroplastikut. See on midagi, millega alles tegelen. Kardinariidest koti pluss on läbinähtavus, mis teeb ta müüjatele mugavaks.

    – Ühekordsed söögiriistad ja -nõud  → Päris nõud
    – Ühekordsed meigieemalduspadjad → Korduskasutatavad meigieemalduspadjad
    – Salvrätikud → Riidest taskurätikud
    – Plastpudelis šampoon → Tahke šampoon
    – Dušigeel → Hea lõhnaga seep
    – Tampoonid ja hügieenisidemed → menstruaalanum (19€, kestab 6 aastat)
    – Tavaline deodorant → Kristalldeodorant (3-6€), kestab kauem kui aasta

  1. Taaskasuta

Lihtsaim on vältida pakendatud toodete ostmist. Väldin plastpudelite ostmist, sest nende taaskasutamise süsteem ei ole terviklikult läbi mõeldud. Neist toodetakse kas sünteetilisi kangaid, mida pestes jõuab ookeani mikroplastik, või esemeid, mis lõpetavad kunagi ikkagi prügimäel. Milleks üldse siis sellist toodet toota ja osta? Samas ei jäta ma proovimata uusi põnevaid klaaspudelis ja alumiiniumpurkides tooteid. Kuigi igasugune taaskasutamine on energiakulu, siis klaasi ja alumiiniumit saab lõputult ümber töödelda. Kui tahad, et ostetu ei muutuks kasutuks, siis vii taara taaraautomaati, sorteeri eraldi paber ja papp, biojäätmed ning tekkivad olmejäätmed ja pakend. Ideaal, mille poole püüelda, on olukord, kus olmeprügi ja pakendeid enam ei teki.

  1. Komposteeri

Kui sa ei saa järgida eelnevaid reegleid, siis komposteeri. Näiteks plastikust hambaharja saad asendada bambusest hambaharjaga ning plastikust hambaniidi siidiniidiga.

Allikas: https://suletudring.ee/blogi/abc-kuidas-tekitada-vahem-prugi-kui-keskmine-eestlane

0 Kommentaari

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga